FIFA kurjusest

Nov 19, 2022

Laiendus 18. novembril Sirbis avaldatud artiklile.

Nagu ma Sirbis avaldatud artiklis ütlesin, saab 2022. aasta MM olema minu jaoks erinev kõikidest senistest, sest esimest korda ei plaani ma vaadata mitte ühtegi mängu. Olen finaalturniire kajastanud 2002. aastast ning saan öelda, et selle käigus on mu kirja pandud või jutuks võetud teemad suures osas lähtunud väljakul toimunust. See ei tähenda, et ma üksnes mängudega seotud ülevaadetele olen pühendunud, vaid seda, et kõikides oma töödes olen järginud konkreetse turniiri üldist võistluskulgu. Kataris toimuva turniiriga seoses ei pööra ma aga võistlusmomendile mitte mingit tähelepanu ning teen seda kõike väga selge eesmärgiga. Mängude mittevaatamisega võtan ma endalt võimaluse rääkida kaasa võistlusmomendist, mis ühe sporditurniiriga seoses peaks alati selle põhisisu looma, kuid kuna sel korral on võistlustest kõnelemise võimalus loodud erakordse kurjuse abil, tuleks seda igal võimalusel meelde tuletada. Niisiis välistan ma olukorra, mis võimaldaks mul isegi idee tasandil kulutada aega ja kujutlusvõimet mängust kõnelemisele, sest just sel on suurim võime nihutada tähelepanu eemale kõigelt sellelt, mis FIFA korraldatavat MMi Kataris mäletama peaks jääma. Nimetasin seda kurjuseks, ja jään selle juurde. See kurjus, mille kujunemist on meedias juba enam kui kümme aastat jälgitud, on mu meelest tähelepanuväärne tulenevalt selle mitmekihilisusest, mille hulka kuulub näiteks salakaval keelekasutus, mis kurjuse tähtsaimat loojat varjus kipub hoidma. Selle idee lahti rääkimine saab olema siinse blogi ülesanne.

Sirbi artiklis tõin välja kolm võistlusvälist emotsionaalselt keerulist teemat, mis 2022. aasta MMi puhul enim käsitlust on leidnud. Nende hulka tuleb arvata Katari poolt altkäemaksudega ära ostetud FIFA ametkond, Läänest vaadatuna kriitilisi küsimusi põhjustav Katari ühiskonnakorraldus ning tuhandeid surmasid põhjustanud MMi ülesehitustööd. Mulle tundub, et tekstiliselt on kõigi nende teemade ühiseks nimetajaks kujunenud nii-ütelda „Katari süü“, mille kohaselt saavad kõik probleemid alguse ja lõpu Kataris. Arusaadavalt teen sellise järelduse positsioonilt, mille on kujundanud inglis- ja saksakeelne Lääne väärtusi esindav meedia ning milline veendumus on aastate jooksul kujunenud ka eestikeelses meedias.

Selliselt positsioonilt esitatavad seisukohad on aga mu meelest omajagu puudulikud ning selle peamine häda tuleneb asjaolust, et nii kipub varju jääma jalgpalli suurturniiri korraldamisega kokkukuuluv partnerlus kui selline. Katar riigina ei korralda MMi üksi, vaid tal on selleks tuhandes pisiasjas tuhanded koostööpartnerid. Kõiki neid tuhandeid omakorda seob kui mitte juriidilisel, siis vähemalt ideelisel tasandil FIFA. Ma ei hakka väitma, et turniiri korraldamisega seoses peaks FIFA igast viimasest kui pisisajast teadlik olema (aga samas miks mitte!), kuid FIFA otsus finaalturniiri korraldamine Katari anda, on andnud võimaluse ka noile tuhandetele väiksematele tegelastele end MM-iga siduda.

Nimetasin eelnevalt kolme mahukat probleemipesa ning erakordset kurjust, mis praegusele turniirile eluvaimu sisse puhus, ja ütlesin, et tulenevalt salakavalast keelekasutusest on see kurjus mitmekihiline. Lisan nüüd, et selle võrra on see kurjus ka keerulisemalt tabatav. Aga ma teen katse. Võtan turniiri käigus kõik nimetatud kolm teemat põhjalikumalt käsile ning püüan näidata, kuidas turniiriga seonduvas kurjas selle loojana Katari on hakatud nägema, samas kui Katari tähtsaim partner FIFA kogu teemast suure tõenäosusega puhta renomeega välja võib tulla. Sellekohaseid märke võib leida juba täna.

Enne kui teemaga edasi lähen, tuleb mul teha üks parandus. Olen praegu endale märkamatult järginud sedasama narratiivi, mille vastu oma väikest võitlust pean, ehk hoidnud süüfookuse Kataril. Ütlesin just, et Katari tähtsaima partneri FIFA renomee on jäänud suuresti puutumata, kuid tegelikku otsustus- ja sellest tulenevalt ka vastutushierarhiat järgides peaks alati rõhutama, et selle turniiriga seonduvalt pole FIFA mitte Katari tähtsaim partner, vaid vastupidi, Katar on FIFA tähtsaim partner. Katar ei valinud FIFA-t, vaid FIFA valis Katari. See on fakt, mis turniirist kõnelevates tekstides iseeneslikult kaduma kipub minema, just nii nagu see minul praegu juhtus. Tuleb olla tähelepanelikum.

Kordan nüüd üle Sirbis öeldu. Kirjutan seal, et ka varasemate turniiride ajal on kõneldud võistluste sobivusest riiki, kus see parasjagu peetakse, kuid mõnel juhul pole FIFA üldse avaliku kriitika otseseks objektiks (Argentina 1978) ning mõnel juhul on FIFA-le suures plaanis ette heidetud vaid seda, et turniiri korraldajaks valiti riik, mille toimimisstruktuurid võimaldasid FIFA-l läbi suruda ideid, mis mõnes demokraatlikumas riigis läbi poleks läinud (Brasiilia 2014, Venemaa 2018). Sel korral on aga FIFA vastutus turniiri korraldajamaaga võrreldamatult seotum ja intiimsem. Ma ei pea silmas FIFA ametnikele antud altkäemakse, ega ka seda, et valimiste järel mängureegleid on muudetud, vaid hoopis neid vaesuses sündinud konkreetseid inimesi, välistööjõu moodustanud massi, kes Kataris sentide eest staadioneid ehitasid ning tööandja ükskõiksusest tingituna selle käigus oma elu jätsid. Siin ei saa enam süüdlasena vaadelda üksnes korraldajamaad, osutada tolle poliitilistele tavadele või kultuurilistele erinevustele, mida kõrvalseisjal on keeruline, kui mitte öelda võimatu muuta.

Praegusel juhul muudab FIFA esmaseks vastutajaks asjaolu, et FIFA on kõikide nende tööde aktiivne algataja, otsene tellija, aga mis veelgi olulisem, hilisem kasumisaaja, mis omakorda kinnistab FIFA juhtiva positsiooni oma valdkonnas. Vastutuse võtmisel on FIFA aga valikuline, millele viitab üheselt FIFA presidendi Gianni Infantino novembri alguses tehtud üleskutse, et turniiri ajal ei tohiks Katarist saada ideoloogiliste ja poliitiliste arutelude võitlustandrit ning keskenduma peaks sportlastele ja võistlusele. Selles üleskutses väljenduvad vastutustunde puudumise kõrval ka juba otseselt kurjuse ilmingud. Mina ei suuda küll Infantino öeldut teisiti tõlgendada, kui soovina neid hukkunud inimesi kollektiivselt mitte mäletada.

Kuigi FIFA presidendi üleskutse on Euroopa meedias pälvinud omajagu kriitikat, ei väljendu kogu kurbloolisus aga mitte Infantino avalduses, mida mõnel juhul võib ju põhimõtteliselt tõlgendada töökohustuste täitmisena, olgu siis pealegi inimese poolt, kel konkreetses situatsiooni näib puuduvat südametunnistus ja empaatiavõime ning keda innustab üksnes isiklik aupaiste, vaid hoopis asjaolus, et sellelaadseid ideid võib kohata ka olukordades, kus selleks programmilist vajadust justkui polegi. Sattusin mõned nädalad tagasi Frankfurdi raamatumessil kuulma seisukohta, milles ei seatud kahtluse alla nonde inimeste surmasid iseenesest, kuivõrd surmade põhjus. Saksamaa Jalgpalliliidu hõlma all tegutseva kultuuriprogrammi (DFB-Kulturstiftung) raames tuldi ühes vestlusringis välja mõttega, milles tehti ettepanek järele mõelda, kas paljude surmade põhjuseks võiks olla hoopis koroonaviirus, mitte aga tööandja loodud tingimused. Idee väljakäija jättis targu lisamata, kuidas peaks tema kahtlus haakuma koroonaeelse üheksa-aastase perioodiga 2011-2019.

Taolisel süütul moel esitatud mõtet kuuldes jõudsin vist äratundmisele, et kõige suurem kurjus, mis FIFA korraldatava ning Kataris läbiviidava MM-iga seondub, väljendub ideelise keskkonna tekkes, kus taolisi mõtteid ilma vähimagi süütunde või suurema vastureaktsioonita esitada saab. Tolle justkui muuseas, loomulikuna kõlanud küsimuse taustal peaks tekkima asjakohane kahtlus, et need hukkunud inimesed on (jalgpalli)ajaloo jaoks lõplikult kadunud ning seda juba ka ilma FIFA presidendi lisapingutuseta. Ometi on aga tegu inimestega, ilma kelleta 2022. aasta finaalturniir Kataris teoks poleks saanud.

Siinsed fotod on pärit Gary Neville´i Youtube´i kanalil The Overlap avaldatud dokumentaalfilmist "Gary Neville’s Countdown to Qatar". Lasin ekraanitõmmisena tehtud pildid läbi ühest fototöötlusrakendusest, mille eesmärgiks on osutada, et sageli luuakse FIFA ja Katari korraldatavast MM-ist ilustatud ning sageli isegi absoluutsele puhtusele viitav ettekujutus. Konkreetselt Neville´ist kõneldes tuletatakse meelde, et olles kommentaator Katari meediakontserni kuuluvas beIN Sportsis, tuleb ka kõikide tema MM-i puudutavate tööde puhul säilitada kriitiline meel.

Enjoy this post?

Buy Silmad kinni jalgpalli MMi vaadates a coffee

More from Silmad kinni jalgpalli MMi vaadates