Kui toetuda hetkel liikvel olevatele numbritele, mida erinevate riikide meediad kahel viimasel päeval vahendanud on, siis tuleb öelda, et tegemist on väga vaadatava turniiriga. Ma võtan praegu ette sakslaste Kickeri, kus tuuakse mõned näited. Nii olla Saksamaaga samasse gruppi kuulunud Jaapanis oma koondise kohtumist Costa Ricaga vaadanud 36,37 miljonit inimest, mis on koguni 74 protsendi võrra parem näitaja, kui Jaapani kolm alagrupimängu neli aastat tagasi. Ma püüan meeles pidada, et ma nende praegu esitatud andmete juurde millalgi tagasi tulen, sest tegelikult väärib uurimist, mis nii suure tõusu põhjused olla võivad.
Ka Hispaanias olla telenäidud väga kõrged. Kohtumist Saksamaaga vaatas 65 protsenti potentsiaalsest auditooriumist ning senised kaks mängu, mille keskmine vaadatavus oli 11.9 miljonit, ületab samuti nelja aasta taguse näitaja. Hollandis seevastu suutis aga mäng Ecuadoriga telerite ette meelitada 76,6 protsenti vaatajaskonnast, mis märgib selle aasta populaarseimat teleülekannet terves riigis. Ka Portugalis ollakse koondise suhtes optimistlikud, sest küllap peegelda kõigi aegade parimad telenäidud ka seda. Statistika ütleb, et Portugalis on MMi vähemalt ühe minuti vaadanud üle 80 protsendi inimestest.
Ka Põhja-Ameerikas olla telepublik jalgpalli avastanud. Ameerika Ühendriikides vaatas avamängu Inglismaaga 19,65 miljonit inimest, mis on FOX Sports telejaama enim vaatajaid kogunud jalgpallimäng ajaloos. Kanadas vaatas avamängu Horvaatiaga 4,33 miljonit inimest ehk 68,7 protsenti potentsiaalsest võimalikkusest.
Vähemalt üks televaataja vähem. Twitterist leitud video, kus Mehhiko koondise pettunud fänn pärast võistkonna väljakukkumist esmalt telerile rusikaga virutab ja seejärel juba noa järele haarab. (Foto allikas; Twitter, @nocontextfooty)
Kuna siinne statistika on esitatud pärast alagrupimängude teist vooru ehk turniiri sissejuhatavas faasis, on põhjust uskuda, et turniiri hilisemal perioodil on telenäidud sportlikult edukates riikides veelgi paremad. Ja kuidas see õigupoolest teisiti olla saakski. Niisiis on tegemist suure telepeoga. Suure jalgpallipeoga. Suur FIFA-peoga. Eks ma muidugi FIFA-ni jõuda tahtsingi, sest kuigi ma näiteid tuues viitasin Kickerile, pärinevad Kickeri andmed omakorda FIFA eile avaldatud statistikast. See fakt aga muudab küsitavaks kogu eeltoodud materjali tõsiseltvõetavuse, millele ma oma läbinähtavate ja mõneti kohmakate turtsatustega ka märku andsin.
Põhjuse selleks annab FIFA varasem käitumine ehk kaheldava info jagamine, mille kohta leiab näiteid nii aastate tagant, kui ka tänasest päevast. Vaatajanumbritega manipuleerimine ulatub vähemalt 2006. aasta MMini, mil FIFA kallutatud informatsioonile sai aasta hiljem jälile inglise väljaande Independent. Too ajakirjanduslik uurimistöö on aja jooksul olnud aluseks mitmele mõjukale autorile, kes oma töödes artiklile korduvalt viidanud. FIFA pole aga taolist pattu tehes siiski päris üksi. Independenti uurimuses tuuakse välja, et vaatajaandmeid on endale sobivas suunas väänanud ka teiste spordialade juhid NFL-is, MLB-s, NBA-s, taliolümpiamängudel jne.
Tagasi praeguse juhtumi juurde tulles ei saa aga mööda vaadata ka sellest, kuidas käimasoleval turniiril staadionipubliku näitajaid esitletud on. Kuigi paljudel juhtudel on tribüünidelt vastu vaadanud tühjad kohad, pole FIFA noil kordadel häbenenud laiali saata infot, mis staadioni 120-protsendilisest täituvusest kõneleb. Häda ongi selles, et taolisel moel info jagamine pole mitte ainult segadusttekitav, vaid seab kahtluse alla ka kogu muu samast allikast tuleva teabe. Ma täitsa usun, et mina pole kaugeltki ainus, kes eile avaldatud andmeid vaadates mõtles, et ehk on need sel korral tõesti tõesed. Võib olla ongi, aga võibolla ei ole ka. Mina ei tea.